Kaubandus

Nagu sellistele turistikohtadele kombeks on siin iga nurga peal söögikohad. Võib öelda, et see ongi selle maa kõige suurem kaubandusharu. Sellise keskmise koha söömakord läheb tavaliselt maksma 15 – 20 eurot. Siin sees on siis eelroog, pearoog, magustoit ja klaas veini. Väga head on siin bruchettad värske tomati, cerrano singi ja mozarellaga. Seda tavaliselt pakutakse igas söögikohas eelroaks. Muidugi peaaegu igas kohas on alati menüüs pizzad, pastad ja salatid. Väga sarnane Vapiano menüüle, kuigi pean tõdema, et meie Vapiano on ikkagi üle prahi.

Selline väljas söömine on siin omaette kultuur ja eks sellepärast ka seda siin väga harrastatakse. Elades siin aga sellise palavuse juures väga palju süüa ise ei tahagi. Enamus suuri isusid tuleb alati peale pärast korraliku pidu aga no mis siin uut. Eestis oleme me kõik pärast pidu hommikul kell 7 kuskil Statolis kabanosse noolimas. Muidugi peab siin arvestama sellega, et mõnes kohas söödes võib korralikult pettuda, kuna kvaliteet kõigub seinast seina. Hinnad aga muidugi on igalpool samad, sest igaüks arvab ju, et ta valmistab saare kõige maitsvamat toitu. Kes siia maale satuvad, siis soovituseks võiks tuua esile Safari keskuse kolm restorani: Bianco, Teppanyaki ja Thai Botanica. Samas on ka väga maitsvate toitudega selliseid nurgataguseid kohti nagu näiteks pisike Itaalia restoran Keondra, kus igapäev saab värskest omatehtud pastast võrratult maitsvaid roogasid. Muidugi kui on isu koduste toitude järele, siis on siin mõni Vene restoran, kus pelmeene ja seljankat saab :) Aga olgem ausad, kõige maitsvam toit valmib ikkagi oma köögis.

Tarbeesemete valdkonnas on see Tenerife ikka mingis nö. Stagna ajas. Iga nurga peal on hindude tehnikapoed, kes sulle oma lemmik lööklause, kõik tooted 50% odavamalt, proovivad oma kaupa müüa. Muidugi ei ole neil õrna aimugi, et teistesse maadesse on ehitatud suured ärikeskused ja nendes on ka tehnikapoed, nii et see 50 % alla on tegelikkuses täishind.

Siinkohal ka kiirelt siis mõningatest hindadest:

Kilo kartuleid ja porgandeid maksab 45 senti

12ne munapakk maksab 1.60

Juustu kilohind muidugi kõigub aga eks ta seal 5 euro juures on.

Tavalise puuvilja kilo on kuskil 1.50

Pakk piima (joodav, mitte 6a seisev) 1.25

Pudel Coca Colat 1,5L on 1.90

Marlboro suitsud 2.40

Ah, aitab küll :) Osad asjad on odavamad, osad kallimad. Eks see ole igalpool nii. Niipalju veel mainiks, et telefoni teenus ja internet on siin kallimad. Praegune helistamise pakett on mul järgmine. Üks minut 9 senti, kõne alustustasu 15 senti ja telefoni internet 3,5 euri nädal. Ei anna üldse Tele2 hindadega võrrelda, kus mul minut oli 6 senti, ilma kõnealustustasuta ja internet kõigest 2 euri kuu. Koduinternet on siin ka kallim. Üks kuu maksab kuskil 40 euri ja see on siis ainult internet. Võrdluseks toome Elioni kodulahenduse väga hea interneti ja 70 telekanaliga, mis maksis 30 euri.

Teistes valdkondades on Eesti ka kõvasti arenenum. Ma ei räägi üldse mobiilsest parkimisest, mis on ilmselgelt siin ulme aga sellistest igapäeva probleemidega jagelemisest. Toon näite.

Siin elama asudes on sul vaja NIE numbrit, mis on selline elamis-töötamis number. Selleks oli vaja minna siis Politsei jaoskonda, mis on avatud 8st hommikul kella 2ni päeval. Seal on vaja siis oodata elavas järjekorras, kuni lõpuks saad sa ankeedid. Need on muidugi ainult hispaania keeles. Sulle veel seletatakse, et kindlasti on vaja maksta riigilõiv, fotod ja passikoopia. Ega siis neid kohapeal teha ei saa, selleks on vaja mööda linna ringi kimada. Maksta saab ühes linnaotsas, pildid ja koopia teises jne jne jne. Ja kui sa pole kella 2ks tagasi, siis polegi muud kui lükata asjaajamine järgmisesse päeva, mis ka muide mul juhtus :) Järgmine päev olin siis tagasi, sain isegi järjekorranumbri A47. Eemalt paistis siis kaks lauda, kus ühe laua kohale oli kleebitud aaneli paberil A ja teise kohale B. Siis oli seal üks politseimundris ametnik, kes nende laudade taga (mitte usinasti) askeldab. Imelikuks läks asi siis, kui ma märkasin, et millegipärast see ametnik võtab kordamööda numbeid vastu ja jookseb ühe laua tagant teise taha ning minu kõrval oleval taotlejal on B number ja samad ankeedid. Sellist samasugust rumalust võib siin kohata igal sammul.

Natuke nüüd muid juhtumisi ka :) Kui me Keiduga korterit vaatamas käisime, selgus et siin on ilusasti kenasti kaks magamistuba, aga ühes on siis korralik suur voodi aga teises oli kaks laste nari. Praegu mul on nagu tunne, et ma olen sellest juba rääkinud aga noh topelt ei kärise, kui jutt sealt edasi areneb. Niisiis gentelmen nagu ma olen, andsin ma korraliku voodi Keidule ja ise seadsin sisse ennast naridega toas. Muidugi oli tuleviku plaanides osta kuskilt mulle ka normaalne voodi. Nüüdseks on siis asjad võtnud sellise käände, et ma nägin und, kus ma ise endale voodi ehitasin. Kui ma oma unest Keidyle rääkisin, naeris ta mu välja ja ütles, et huviga tahab näha mu seda nikerdist. Ta oli kindel, et se laguneb mul kohe laiali. Niisiis narid lammutasin siis laiali, läksin Hiina poodi ja ostsin sealt 6 lillepotti, millest said mu uue voodi jalad ning nende peale monteerisin narist järgi jäänud raamid ja muidugi madratsid. Ma peaks mainima, et mul olid ka kahtlused aga voodi sai väga uhke. 180 x 180 suur abieluvoodi ja väga töökindel :)

Nagu te ka kõik teate on mul suur juubel tulemas. Ise ma ennast tunnen 21 aastasena ja siiani olen ka arvanud, et ma nii veel välja näen. Tõsiasi on aga, et see vist enam nii pole. Nimelt eile käisime Keiduga väljas söömas ja meie juurde tuli pruunlane päikeseprille ja kellasid pakkuma. Kui me nendest viisakalt loobusime pakuti mulle sama tegelase poolt VIAGRAT.