Jõulud ja Uus Aasta

Ütleme, et jõulud tulid ootamatult. Mis ma kohe nii oskan nende kohta öelda? Harjumatu oli pisut. Ei olnud nagu terve päev seda õiget jõulutunnet. Tänavad on küll kenasti ehitud, iga palmi otsas on tulukesed ja kõik kohad on jõulutähti täis istutatud. Kõik pubid ja baarid on oma ehetelt tolmu maha pühkinud ja kenasti, nii nagu jumal juhatab, lakke riputanud. Osad neist ajavad naerma, siis enamus tegelikult, sest need on tõesti päevi näinud ja luitunud kaunistused. Aga see polegi kõige olulisem, oluline on ikkagi see tunne, jõulutunne, mis mul veel puudus :) Ma arvan, et süüdi oli selles päike lagi pähe ja 25 kraadine soojus. Sisimas ikka tunned, et põhjamaa inimene. Vaja on sellist külma ja lund ja tuisku ja suuri aknaid, mille tagant sa seda kõike naudid ning samal ajal kaminavalguse kumas hõõgveini kergelt libistad. Korra astusin ka sisse kirikusse, mis meil täitsa peaaegu maja kõrval on. Ega ma väga usumees ei ole aga korra aastas ju võiks, nii moepärast :)
Õhtu aga võttis sootuks teise pöörde. Nimelt olin ma kutsutud külla Ebe-Kaile ja Rickardile, kelle juures siis väike jõulusööma toimus. Põnevaks tegi selle õhtu veel minujaoks uudis, et olin palutud lastele ka jõuluvana mängima. Risti ette ei löö millegile ja samas olin ma ikkagi just 30 saanud. Vana mees juba, võib jõuluvana mängida küll. Kostüüme oli ka väga uhke, nagu päris jõuluvanal. Suure kõhu probleemi lahendas ära IKEA-st ostetud padi :) Üllatasin natuke külalisi ka, kui nad minult küsisid, et mis jõuluvana juua tahab. Iga eesti jõuluvana oleks ju palunud midagi sooja ja kerge rummiga. Mina uus selles ametis veel ning küsisin piima ja küpsist :) Lastele ma läksin peale küll. Tantsiti mulle kinkide lunastamiseks Mihkel Jaaksonit ja loeti salme nii et mühises. Kõige rohkem meeldis mulle ühe väikese Theo kommentaar, kes ütles et see aasta tuli ikka õige jõuluvana külla. Kingid lastel käes, lasi jõuluvana jalga ja tuppa astus salaja teisest uksest Krister. Ei saanud lapsed midagi aru, et kes ma olen ja kust ma tulen ja miks mul enam habet pole :) Edaspidi paluti sõõma ja jooma ning pean mainima, et laud oli kaetud kõige selle parema, hea ja korraliku eesti jõulusöögiga. Väga super seltskond ja Jõulutunne, kui selline, oligi põues.

27. detsember on ka märkimist väärt kuupäev. Nimelt sellel päeval toimus saare kõikide eestlaste ühine Jõulupidu. Kokku saime Tenerife Kompassi kontoris, kuhu oli siis pikk ja söögist lookas peaolaud ehitatud. Seda kontorit peavad Olavi ja Eike, kes on ka ühed saareturismi uhked eestvedajad (www.tenerifeinfo.eu) Paljusid inimesi ma olin juba kohanud aga oli ka uusi nägusid. Saarel peaks meid eestlasi kokku olema vast kuskil 40 - 50 ringis, kui ma ei eksi. Kõigile oli ka antud ülesanne osta kingitus, mis leevendaks koduigatsust. Ühisest kingikassast võis leida Sproti konserve, Laima kommikarpe jne, aga kõige meeldejäävam kingitus oli raamitud pilt Edgar Savisaare portreega, millel oli ka loosung: "Tule mulle kaissu aga ainult natukeseks". Geniaalne kingitus või mis?  

Vanaaastaõhtu ja aastavahetus olid ka omamoodi teguderohked. Päeval oli selline uimerdamine ja logelemine, kuna kõik ju ootasid seda grande grande pidu :) Mõned päevad enne seda aga ma taotlesin ühte töökohta, nimelt klubi TIBU fotograafiks. Pilditegemisest ma mütsigi ei jaga muidugi aga no mis seal ikka, kõike tuleb proovida ja leib tuleb lauale saada :) Nii nad mulle siis helistasidki üks päev enne aastavahetust, ja palusid mind 2 tunnisele proovikale. Aastavahetuse õhtul, kell 19:00, tirises taaskord mu telefon ja seal see tibu management oligi. "Palun ole nii hea ja tule tee tänasest õhtust pilte. Meil on sind nii nii nii vaja." Muidugi on vaja, kui kõik teised tahavad ju pidutseda. 7h sain fotosid klõpsida ja paljud eestlasedki tulid kluppi. Siis tegin kell 6 hommikul ühe vodka-redbull ja läksin koju magama :) Igatahes meeldejääv aastavahetus.

Ah jaa, 19. detsember oli minu juubel ja ma sain 30 aastat vanaks. Läksime välja, panime pidu, lõppu ei mäleta. Kõik :)