Elukool

Nii, kuupäev oli siis 19-20 november, päev nagu päev ikka aga õhtul oli Kristeri sünnipäeva tähistamine. Keidy rääkis mulle, et see on mütsipidu, kõigil peavad mütsid olema. Läksin siis spetsom endale mütsi soetama, mis mu šhiki kostüümega kokku läheks. Ikka korralikult oli mööda tänavat paarutamist, kui lõpuks siis omale valge kaabu sain. Käes oli õhtu, kokkusaamine toimus Teppanyaki restos, kus mind ees ootas üsnagi suur eestlaste seltskond. Muidugi nagu ikka toimus tutvustamine, siinkohal mainin, et olin ainuke, kellel oli müts :) Vahepeal oli Facebookis olnud ümberarutelu, aga kuna mul ju hetkel netti pole, ei teadnud ma sellest mõhkugi. Väike kokteil ja siis esimesse klubisse. No ei mäleta nime,, Buddha oli vist või no midagi taolist. nagu ikka eestlastele kombeks, kohe jooke tellima. Mina muidugi oma Tom collinsiga, jälle FAIL, sain dzinni tavalise veega :) Olime küll juba väga mõnusas meeleolus aga saare kõige fäänsim klubi TIBU ootas meid. See on lihtsalt klubi kuhu peab pileti ostma, seega selline kõnts sinna ei trügi, väga meeldiv tegelikult. 1 pudel, 2 pudel, 3 pudel, viis, oligi juba kuidagi aeg edasi liikuda. Suunaks mingi afteka söögikoht kuhu siis kõik lähevad. Olles peaaegu kohal juhtus midagi ootamatut. Meie ehk siis sellele hetkel minu ja Olafi ümber oli mingi 6-7 Putat (tänavakeeli siis lõbutüdrukud), muidugi pakuti ennast kohe ja kaks tükki krabas mu kubemest kinni. Järgnesid sellised meelad sõnad, Come on baby, lets go, lets have a good time jne jne. Ma muidugi viiskas nagu ma olen, räägin tüdrukutele, et ma ei soovi ja te nii kenad, keegi teine ikka soovib. Noh said must kenasti aru, läksid minema. Ise veel mõtlesin, et nii hea inimene ikka olen, ei solvanud ja kõik laabus kenasti. Mõtlesime koos minna teha viimased õlled ja siis koju ära minna. Õlled tellitud, vaja maksta, ennäe imet, tagataskust kõik raha läinud. Olaf katsus oma taskuid, sama asi. Siis jõudis kohale, see kamp lõbutüdrukuid tegid meid mõlemaid tühjaks. Minule pakkus täiega nalja, kuna olin ka kindel, et never ever ei juhtu minuga sellist asja, et ma ikka tunnen, kui käsi taskus on :) Olaf oli muidugi väga pissed off ja läks isegi neid otsima. Kuna sulli polnud, aitasin poisid meid välja ja ostsid meie õlled välja ning andsid pisut pealegi, et taksoga koju saada. Väga lahe, peabki kokku hoidma :)